1. I. ÜLDOSA
1. Valguta Lasteaed- Algkooli õppe- ja kasvatustöö eesmärgid.
Kujundada õpilastest isiksus, kes
• tuleb toime oma elu ja tööga muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas.
• peab lugu kodust ja perekonnast.
• armastab oma isamaad, suhtub lugupidamisega teiste rahvaste kultuuri,
• lähtub üldinimlikest kõlblusnormidest,austab ja järgib seadusi
• hoiab loodust, õpib elama säästlikult
• suudab hankida ja kasutada infot,
• oskab valikuid teha ja vastutust kanda.
2. Kooli õppe- ja kasvatustöö põhimõtted
• Koolis on demokraatlik juhtimine, hinnatud on töötajate initsiatiiv.
• Õppe-kasvatustöö on koostöö õpilaste , õpetajate ja vanematega, arvestades üksteise vajadusi.
• Sisehindamine on osa hariduse kvaliteedi tagamise süsteemist,mis annab aluse töö planeerimiseks.
• Koolis tähtsustatakse õpilaste õpihuvi hoidmine ja toetamine.
• Kool kasvatab õpilaste aktiivsust ja vastutust oma tegevuse ja õpitulemuste eest , annab teadmisi ümbritsevast elust.
• Õppetund tagab õpilaste mõttetegevuse aktiivsuse, otsustamisoskuse, arvestab õpilaste potentsiaali. Iga tunniga saavutatakse lähim areng.
• Õpetaja koostab kooli õppekava üldosa ja ainekava alusel igal aasta töökava kõikidele klassidele, kus ta õpetab.
• Koolis on lubatud erinevad õpetamismeetodid, koostööd, kokkulepped.
• Õpetajal on kohustus enesetäiendamistele.Tähtis on üksteiselt õppimine.
• Kool praktiseerib looduslähedast õpetamist ja kasvatamist.
• Kooli majanduslikku tegevust finantseerib Rõngu vallavalitsus.
• Kool teeb koostööd naaberkoolidega, ühtlustades nõudmised ja õpikud.
• Kooli õppekavas tehakse muudatusi vastavalt muutustele ühiskonnas ja teadustes.
3. Kooli ja lasteaia õppetöö korraldus
• Valguta Lasteaed-Algkool on Rõngu valla munitsipaalomand ja töötab vastavalt kinnitatud põhimäärusele.
• Koolis on 6 klassi , vastavalt õpilaste arvudele võivad olla liitklassid.
- Koolieelikute jaoks on majas liitrühm 20 lapsele.Liitrühma töö aluseks on koolieelse lasteasutuste seadus ja lasteaia õppekava.
- Õppetöö koolis ja lasteaias on 175 päeva, vaheajad on vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldustele.
- Ainekavade koostamisel on aluseks “Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava” (RT I nr.20 22.02.2002 )
• Valguta algkoolis on traditsiooniline õppetöö korraldus, mille põhivorm on õppetund .Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. Igal klassikollektiivil on oma koduklass.Vaid kehalise kasvatuse , poiste tööõpetuse ja kodunduse tunnid viiakse läbi neile ainetele vajaliku sisustusega ruumides.
- Õppekirjandusena on kasutusel Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud õpikud ja töövihikud.
Õppekirjandus on määratletud aineti ja klassiti ainekavades.
- Õppe- ja kasvatustöö eesmärkide täitmist toetab õppekeskkond, kus:
• on olemas õppekava elluviimiseks vajalikud õppevahendid ja – materjalid,
• on esteetiliselt kujundatud otstarbeka sisustusega ruumid,
• arvutiklass,
• kaunis park .
Koolis on arvutiklass. Arvutiõpetuse tunnid on 5. ja 6. klassi õpilastele 1 kord nädalas. Ülejäänud klasside õpilased ja lasteaialastel on võimalus kasutada arvutit ringitöö raames.
Aineõpetajatel on võimalus kasutada arvutit ainetundide ettevalmistamisel, tarkvara kasutamisel ja materjalide hankimiseks internetist.
Õpilastel on võimalus kasutada arvutit oma referaatide vormistamiseks ,Internetist materjalide otsimiseks.
Koos aineõpetajaga on võimalus kasutada arvuti tarkvara.
- A- võõrkeeleks on inglise keel, mille õppimist alustatakse 3. kl.
B-võõrkeeleks on vene keel, mille õppimist alustatakse 6. kl.
- Tasemetööde plaan koostatakse igaks õppeaastaks eraldi ja on kirjas kooli üldtööplaanis.
Koolis viiakse läbi üleriigilised tasemetööd 3. ja 6. klassi õpilastele , et võrrelda oma taset teiste koolidega.
4. Tunnijaotusplaan
Tunnid on jaotatud vastavalt klassides lubatud koormustele ja tundide arvu määramisel on lähtutud riiklikus õppekavas esitatud kohustuslike nädalatundide arvust õppeaineti ja aineõpetajate ettepanekutest.
Valguta Lasteaed - Algkooli tunnijaotusplaan
1. kooliaste
| 1. kl | 2.kl | 3. kl | Kohustuslik | Meil praegu | |
| Eesti k | 6 | 7 | 6 | 17 | 19 |
| Ingl. keel | - | - | 4 | 3 | 4 |
| Matem. | 4 | 4 | 4 | 10 | 12 |
| Loodusõp. | 1 | 2 | 2 | 6 | 5 |
| Inimeseõp. | 1 | 1 | 1 | 3 | 3 |
| Muusika | 2 | 2 | 2 | 6 | 6 |
| Kunst | 2 | 2 | 2 | 9 | 6 |
| Tööõp. | 1 | 2 | 1 | 3 | 4 |
| Keh. kasv. | 3 | 3 | 3 | 8 | 9 |
| 20 | 23 | 25 | 65 | 68 |
7 tundi on määratud kooli poolt
2. kooliaste
| 4.kl | 5. kl | 6. kl | Kohustuslik | Meil praegu | |
| Eesti keel | 5 | 6 | 5 | 15 | 16 |
| A-võõrkeel | 3 | 4 | 3 | 9 | 10 |
| B-võõrkeel | - | - | 4 | 3 | 4 |
| Matem. | 5 | 5 | 5 | 13 | 15 |
| Loodusõp. | 2 | 2 | 3 | 7 | 7 |
| Ajalugu | - | 2 | 2 | 3 | 4 |
| Inimeseõp. | - | 1 | 1 | 2 | 2 |
| Ühiskonnaõp. | 1 | - | - | 1 | 1 |
| Muusika | 2 | 1 | 1 | 4 | 4 |
| Kunst | 2 | 1 | 1 | 3 | 4 |
| Keh. kasv | 3 | 3 | 2 | 8 | 8 |
| Tööõp. | 2 | 2 | 2 | 5 | 6 |
| Arvutiõp. | - | 1 | 1 | - | 2 |
| 25 | 28 | 30 | 83 |
Kooli poolt on määratud 10 tundi
5. Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted
Läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle.
Õppekava kohustuslikud läbivad teemad on:
Keskkond ja säästev areng.
Tööalane karjäär ja selle kujundamine.
Infotehnoloogia .
Turvalisus.
Nimetatud teemade õpetus realiseerub kogu kooli tegevuse kaudu.Eelistatud on töövormide mitmekesisus, õppimine kogemuste kaudu:rühmatööd, projektid, õppekäigud, arutelud, individuaalsed ülesanded .Määravat tähtsust omab õpetaja isiklik eeskuju, töö- ja suhtlemisoskus.
Läbivate teemade õppesisu on klassiti ja õppeaineti lahti kirjutatud ainekavades.
Teema “Keskkond ja säästev areng” on täpsemalt planeeritud. ( Vt üldtegevuse käskkirjad)
Ülekooliliste ürituste , koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted
Ülekoolilised projektid
Projektid kooli õppekavas aitavad saavutada läbivate teemade eesmärke, kujundada teadmisi, oskusi , hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuuteid paljude õppeainetega.Projektides saab kasutada mitmekesiseid õppevorme, kus õppimine toimub tegevuse kaudu.
Ülekoolilisteks projektideks võivad olla
- Keskkonnapäev,
- keskkonnanädal,
- giidiõpe 5. kl. õpilastele,
- õpperajad,
- õpilaskonverents,
- E.Enno päev,
- maastikumäng,
- projektipäev ,mille teema sõltub konkreetsest aastast,
- ainetevaheline projekt.
Projektis võivad olla koostöösse haaratud ka lapsevanemad ,külaelanikud, vallavalitsuse esindajad
Projektide läbiviimiseks tuleks otsida täiendavaid rahastamisvõimalusi ( kirjutada rahataotlusi erinevatele fondidele )
Projektide täpsed tegevuskavad koostatakse augustis- septembris või jaanuaris,need kiidetakse heaks ja kinnitatakse õppenõukogu koosolekul.
Integratsioonivõimalused kirjutatakse sisse klassijuhataja töökavadesse ja õpetaja töökavasse vastavalt õpetatavale ainele.
Projekte algatada ja projektijuhiks olla on õigus igal õpetajal , tegevus tuleb aga kooskõlastada koosolekul.
Internetipõhised projektid
1.“Tere,kevad” alates 2003.a.
2. Pranglimine
3. Looduseviktoriinid
4. Muud pakutavad ja algkooliõpilastele sobivad projektid
Need projektid on otseselt seotud kooli õppe-kasvatustöö põhimõttega looduslähedasest õpetamisest ja kasvatamisest
Rahvusvahelised projektid
Koostöö Soome Mustajärve sõpruskooliga ( loodusvaatlused, ühised matkad,õpetajavahetus, oma maa kultuuri tutvustamine,kunstitööde vahetus jms)
Koostöö erinevate piirkonnakoolidega.
Teadmistepäev- Rõngu, Rannu, Elva, Nõo,Konguta
Kujundatavad pädevused seoses läbiva teemaga “ Keskkond ja säästev areng”
3. klassi lõpetaja:
-tunneb huvi looduse vastu;
-suhtub loodusesse ja kaasinimestesse austusega;
-oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, teadvustab end tarbijana;
-hoiab kodukoha loodust ja ehitisi;
-tunneb oma koduümbruse keskkonnaprobleeme, püüab toimida keskkonda hoidvalt ning vältida enda ja teiste tervise kahjustamist:
6. klassi lõpetaja:
-omab teadmisi loodusest kui osasüsteemide tervikust;
-teab loodusvarade ja energia säästva kasutamise vajadusest;
-tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, teab keskkonnast tingitud tervisehäireid ja nende ennetamise võimalusi;
-oskab hinnata enda ja teiste keskkonda mõjutavat tegevust ja käitumist, näeb inimestevaheliste suhete osa keskkonna kujundamises;
-oskab hinnata oma vee-ja elektritarbimist, korrigeerib oma käitmis-ja tarbimisharjumusi keskkonnateadlikel eesmärkidel;
-esitab ja põhjendab oma keskkonda puudutavaid seisukohti:
-on motiveeritud osalema kooli keskkonnaettevõtmistes;
-suhtub austusega teistesse kultuurikeskkondadesse;
-väärtustab säästvat tarbimisviisi.
5.Töö erivajadustega lastega.
Häälduspuuetega ning lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilased saavad abi kooli logopeedilt. Töö eesmärgiks on iseseisva kirja, lugemisoskuse ja enesekontrolli väljakujundamine ning õpilaste tunnetustegevuse igakülgne arendamine.
Tegevuse etapid individuaalse õppekava koostamiseks.
1. Aineõpetaja märkab probleemi õpilase õppeedukuse või käitumisega (aine omandamise võime, mahajäämus õppetöös, õpioskused, püsivus jms)
2. Teabe kogumine õpilase vaatluskaardi koostamiseks. Aineõpetaja kaasab probleemi arutama logopeedi, psühholoogi,juhataja ( sisekontroll) Kõik püüavad probleemi lahendada oma pädevusest lähtuvalt.
3. Kontakti võtmine lapsevanemaga ( vestlus, kodu külastamine), et õpilast paremini tundma õppida.
4. Laps suunatakse perearsti juurde, et kontrollida nägemist, kuulmist
5. Töö individualiseerimine õppetunnis ja tugiõpe
6. Parandusõppe ja koduõppe võimaluste rakendamine
7. Probleemi arutamine õppenõukogus
8. IÕK koostamise algatamine
9. IÕK tegevuskava või käitumise tugikava koostamine vastavalt olemasolevatele juhenditele (esialgu lühemaks ajaks )
10. IÕK alusel õpetamise analüüs
11. Meditsiinilised uuringud,perearst, psühhiaater
12. Nõustamiskomisjoni saatmine õpilase kooliprobleemi lahendamiseks
6. Õpetajate töö korraldus.
Õpetajatega on sõlmitud töölepingud, mille juurde kuuluvad ametijuhendid, mis konkretiseerivad õpetajate tööülesandeid.
Töökavade ja ainekavade koostamise nõuded on kokku lepitud.
Töökava koostamisel on aluseks järgmine graafik:
1. Kuupäev
2. Ulatuslik teema õppekavast
3. Selle alateemad(käsitletav tunni teema)
4. Kasutatavad meetodid ( õpetaja looming),seos läbivate teemadega
5. Õppekirjandus, materjalid
6. Oodatavad õpitulemused
7. Kontrollimise ja hindamise moodused
Töökava algusesse märkida tundide arv nädalas ja veerandis
Kujundatavad pädevused
Kool taotleb õpilaste üldpädevuste, õppeainepädevuste ja valdkonnapädevuste kujundamist.
Üldpädevuste all mõistame:
-õpipädevust – suutlikkust kasutada sobivaid õpistrateegiaid ja õpistiile; end õppimisele häälestada, motiveerida; otsida vajalikku teavet; omada ülevaadet oma teadmistest; suhestada oma teadmine teiste inimeste looduga; seirata ja hinnata oma mõtte – ja õpitegevust.
-tegevuspädevust - suutlikkust näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevust kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi; valida tegevusvahendeid, hinnata oma tegevuse tulemusi, koostööoskused,
- väärtuspädevust – suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt;
-enesemääratluspädevust – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käituda ühiskonnas, kujundada end isiksusena.
Antud üldpädevused on lahti kirjutatud kooliastmeti
Õppetegevus 1. kooliastmel.
1- 3. klassini on temaatiline rõhuastetus KODU /MEIE suhtel lapse MINAGA, MINA/MEIE/KODU suhetel PAIKKONNAGA.
Esimene kooliaste kujundab järgmisi pädevusi.
ÕPILANE
• Suhtub endasse positiivselt;
• On viisakas ja täidab antud lubadusi;
• Suhtub asjadesse hoolivalt, sest teab, et need on loodud inimeste tööga;
• Käitub loodust hoidvalt;
• Hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest, tahab olla terve;
• Tahab olla aus ja õiglane, mõistab oma- võõras- ühine tähendust,
• Mõistab , et inimeste soovid ja võimalused on erinevad, tunnustab kaaslaste õigust olla erinev;
• Teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida;
• Hindab oma perekonda, klassi ja kooli, oskab olla hea kaaslane;
• Tunneb ja austab oma kodupaika, kodumaad, riiki, Eesti riikluse sümboleid ja nendega seonduvaid käitumisreegleid; teab oma rahvuslikku kuuluvust, suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
• Tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest;
• Oskab ilu märgata ja hinnata;
• Hindab loovust,tunneb rõõmu liikumisst, loovast eneseväljendamisest ja tegevusest;
• Püüab konflikte rahumeelselt lahendada;
• Oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada;oskab esemeid, nähtusi võrrelda, ühe- kahe tunnuse alusel rühmitada, lugeda lihtsat tabelit, plaani, diagrammi, kaarti;
• Oskab ohutult liigelda, vältida ohtlikke olukordi, ohuolukorras kutsuda abi; teab, kuhu oma murega pöörduda;
• Oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme;
• Oskab õppida üksi ja koos teistega , paaris ja rühmas; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
• Oskab koostada päevakava ja seda järgida, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ja puhkamise vahel;
• Oskab end häälestada õppeülesandega toimetulemisele, oma tegevusi õppeülesande täitmisel mõtestada.
Teine kooliaste kujundab järgmisi pädevusi ;
1. ÕPILANE
• teab oma tugevaid ja nõrku külgi, püüab selgusele jõuda oma huvides ja püüdlustes;
• on leidnud endale sobiva harrastuse, omab üldist ettekujutust töömaailmast;
• peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne, tunneb vastutust oma tegude eest;
• on seadusekuulekas, järgib ühiselu norme;
• tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, mõistab kompromisside vajalikkust;
• suhtub inimestesse eelarvamusteta; seisab iseenese ja teiste väärikuse eest, hoidub vägivallast;
• hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena, õpilasena; püüab leida lahendusi kodus, koolis ja sõpruskonnas tekkinud probleemidele;
• tunneb end rahvuse liikmena, oma riigi kodanikuna;
• suhtub lugupidavalt teistesse rahvastesse ja nende kultuuridesse;
• väärtustab kunstiloomingut, soovib end kunstivahendite abil väljendada;
• väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
• väärtustab säästvat eluviisi:
• oskab teha koostööd, täidab rühmas erinevaid rolle;
• tunnustab ja aitab kaaslasi, hindab enese ja kaaslase töö tulemusi;
• oskab leida vastuseid küsimustele, hankida vajalikku teavet erinevatest allikatest, teavet tõlgendada, kasutada , edastada;
• oskab teha vahet faktil ja arvamusel, tunneb ja kasutab lihtsamaid põhjus- tagajärg- eesmärk- vahend-seoseid nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel;
• oskab kasutada arvutit ja Internetti suhtlusvahendina, oskab arvuti abil vormistada tekste;
• oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, tunneb õpivõtteid, oskab neid kasutada vastavalt õppeülesande iseärasustele;
• oskab oma tegevust kavandada ja hinnata, oma eksimusi näha ja tunnistada, oma tegevust korrigeerida;
• oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta.
Õppeainepädevus kujuneb õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused on lahti kirjutatud erinevates ainekavades.
Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused.
Õpetuse integratsioon saavutatakse läbivate teemade, temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ja – viiside abil.
Õppekava läbivad teemad on:
1. Keskkond ja säästev areng
• mille kaudu taotletakse looduspädevust (suutlikkust orienteeruda elus ja eluta looduse nähtustes, nendega seonduvates seaduspärasustes).Seda pädevust kujundav õppeaine on loodusõpetus
• sotsiaalset pädevust (suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus). Kujundavad õppeained on ajalugu, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika.
• tehnoloogiapädevust ( suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis). Kujundavad õppeained on tööõpetus, loodusained, matemaatika, ajalugu.
2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine
• mille kaudu taotletakse sotsiaalset pädevust.Ained ajalugu, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika.
• refleksiooni- ja interaktsioonipädevust (suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise). Ained : inimeseõpetus, kehaline kasvatus, ajalugu, kirjandus.
• tehnoloogiapädevust.Ained: tööõpetus, loodusained, matemaatika, ajalugu.
3. Infotehnoloogia ja meedia,
-mille kaudu taotletakse kommunikatiivset pädevust ( suutlikkus keele vahendusel suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis). Õppeained: eesti keel, võõrkeeled,, kirjandus.
• mille kaudu taotletakse tehnoloogiapädevust. Ained: tööõpetus, loodusained, matemaatika, ajalugu.
• mille kaudu taotletakse kultuuripädevust( suutlikkus orienteruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid eneseväljenduseks ja –teostuseks).Õppeained: eesti keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus.
• mille kaudu taotletakse matemaatikapädevust ( suutlikkus opereerida mis tahes objektidega sel viisil, et vaadeldakse nendevaheliei suhteid ja mudeleid formaliseeritult). Õppeained: matemaatika, loodusõpetus.
4.Turvalisus.
– mille kaudu taotletakse sotsiaalset pädevust. Õppeained: ajalugu, inimeseõpetus, kunst, muusika.
- mille kaudu taotletakse refleksiooni- ja interaktsioonipädevust. Õppeained: inimeseõpetus, kehaline kasvatus,ajalugu,
4. Klassi-ja koolivälise töö põhimõtted.
Klassivälises töös tegutseb õpilane vaba tahte alusel ja oma valiku järgi. Kooli osaks on võimaluste loomine, arvestades võimalikke ressursse ( Juhendajad, finantsilised võimalused)
Klassiväline tegevus on ainetundides omandatud teadmiste ja oskuste täiendamise võimalus, õpilaste huvide rakendamise ja arendamise võimalus. Eesmärgiks on anda õpilastele esinemiskogemusi, kujundada koolist küla kultuurikeskus, õpetada noori ja vanu koos tegutsema.
8.1. Klassivälise töö vormid:
• ringide töö,
• traditsioonilised üritused koolis,
• tunniväline ainealane töö
• maakonna üritustest ja olümpiaadidest osavõtt,
• osalemine vabariiklike võistlustel.
8. 2. Kooli traditsioonid.
• 1. septembri aktus. 6. klassi õpilase toovad kooliuusikud saali,
• Õpetajate päeval korraldavad vanemad õpilased koolielu 2- 3 tundi
• Kooli aastapäev 17. okt
• Isadepäeva perepidu nov.
• Advendiaeg- advendiküünalde süütamine
• Jõulupidu koos külarahva ja eelkoolilastega
• Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine. Viktoriin “ Tunne oma kodumaad”. Parimate õpilaste vastuvõtt vallavanema ja volikogu esimehe poolt
• Memme-taadi peo organiseerimine vabariigi aastpäeval.Kontsert.
• Jüriööjooks ja rahvalikud mängud koos vanematega.
• Lahtiste uste päev ja kontsert emadepäeval
• Õpilastööde näitused mais
• Kontsert- aktus kooli kooliaasta lõpul.
• Sõprussidemed Soome Mustajärve kooliga. Õpilaste kohtumised , ühised loodusevaatlused,kodukandi helilooja tutvustamine jms
• Kooli ajalehe toimetamine arvutiprogrammi abil
• Kooli vilistlaste kokkutulek iga 5 aasta järel
• Matkapäevad ja ekskursioonid sügisel ja kevadel
• Spordipäevad sügisel ja kevadel
Ülekoolilised üritused , tunniväline ringide töö, maakonna üritustest osavõtt on määratletud kooli aastaplaanis ja täpsustatud igakuises meelespeas.
3. Töö lastevanematega
Töös lastevanematega lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
• vanem on koolitöös oluline partner
• vanemal on kõige olulisem koht oma lapse kasvatustöös, tema mõjutamisel.
• vanem on alati oodatud kooli üritustele
• kool püüab korraldada vanematele nõustamist kasvatusküsimustes
Lastevanemate motiveerimine:
• tänukirjade saatmine koju koos juhataja käskkirjaga kevadel õppetöö lõpul
• teade õpilase foto kandmisest autahvlile
• tänukirjade ja lillede kätteandmine kooli aktusel
• paremate õppurite, nimede avaldamine Rõngu valla ajalehes
• edukate õpilaste vanemate kutsumine EV aastapäevaaktusele Rõngu rahvamajja vallavanema vastuvõtule
